Tore. Vaatan õue ja vihm peksab vastu aknalauda. Väga ilus päev ärkamiseks selleks, et lennuki peale minna ja sõita ära Eestimaa pinna pealt. Mis te arvate? Ujuks ookeanis delfiinidega, kasutaks kilpkonni jalgade all, et edasi liikuda, kodustaks opossumi ära? AHSdfdkja, enne käin Londonis ära ja vaatan kuidas sealsetel kamraadidel läheb!
Tartu maanteel on mu tuba täiesti tühi. Olen kõik vammusad, pahna ja tarvilikud asjad maale viinud. Ülejäänud müünud kirbuturul maha või annetanud lastekodule. Tundub nagu poolteist aastat oleks siit toast kustutatud.
Eile õhtu tarbisin veel mõõduka alkoholi koguse ära õigete inimestega, mille üle on mul väga hea meel. Miski ei ületa laua taga istumist, teine teisele otsa vaatamist, aruka vestluse pidamist ja viinapitside tõstmist(või veiniklaaside).
Nii, ma ajan ennast nüüd jalgele, surun oma kohvri kinni, panen rüperaali käsipagasisse ja lähen joon köögis oma teed. 10-15 minuti pärast olen ma juba lennujaamas ja arvatavasti vandumas oma pagasi peale. Ma eeldan, et see on ülekaalus. Ning siis ma hakkan asju sättima, kohendama, ära viskama ja arvatavasti surun sõpradele kaasa. Vabandust.
Stay golden.
ma olen niiiiii kurb :( tahaks nutma hakata!! Esiteks ei jõudnudki sinuga veel enne ära minekut kohtuda ja teiseks SA LÄHED ÄRA :(
ReplyDeleteMa ei ole kunagi kadunud, lihtsalt kaugel. Ära kurvasta. Alati saab skype'da ja vadiseda. :)
Delete