note to self: knock, knock. Sydney, do you welcome us?

Otsustasin teha siis ka teise video, kus on mõningaid hetki Kullaranniku elust. Nagu näete, kirjutan oluliselt vähem ja lühikeselt elust siin pool maakera, kui mu teised kamraadid, ärge pange pahaks. Usun, et video räägib rohkem kui pikk blogi postitus.

Ainus asi, mis see nädalal mulle üllatuseks tuli oli see, et Sydneys on rongid kahe korruselised. Googeldage nüüd..

*and it has to be Milena, not Milina.

Pictures vol.1

No closeups of drunk people.

 Coolangatta beach. In the back-Surfers Paradise.

The message says it all.

The message says nothing.

How much vodka can they handle?

The reason, I don't have so much pictures.

(filming most of the time)

note to self: damn you coffee

Kuna pean hetkel kohvikuteenindaja ametit, siis pean samuti barista olema. Kui inimesed küsivad mult flat white'i, long black'i, americanot, mocchiatot, moccat ja nii edasi, siis ma tunnen ennast täpselt samasuguselt nagu see härra siin videos, nii keeleliselt kui kohvi tegemise oskuselt.

note to self: feel the freedom

Päevad sulavad järjest ühte, kui puudub töökoht ja kohustused. Eredad hommikud, lämbed päevad ja palavad õhtud. Ärkan üles paistab päike otse aknast sisse ja tunnen, et ei jaksagi midagi muud teha kui randa minna või istuda külmas toas. Süüa palju puuvilju, müslibatoone, jogurtit ja jäätist. Puhkus on juba kestnud üle kuu aja. Loodetavasti, see möödub varsti, kui esimese tööotsa kätte saan, mis ei tohiks olla enam mägede taga.  See nädal peaksin ühest kohast vastuse saama.
Surfers Paradise on täis värskeid keskkooli lõpetajaid aka ''schoolies''. Me ei suuda isegi poes käia ilma, et kuuleksime vilistamist, hõiskamist ja autode poolt signaali laskmist. Kokku pidi siit läbi käima kahe nädalaga 2,500 noort, kes pidutsevad end pildituks. See pidu kestab neil ehast koiduni ja päeval nad lärmavad kõik rannapromenaadi ümbruses.

Eelmise nädala jooksul saime siia kurvastavaid uudiseid Eestist, mis lõi meid kõiki. Ma leian end siiani vahel seisma jäämas, kas tänaval, kodus või toidupoes ja mõtlemas nende üle. Sellistel hetkedel on küll kurb meel, et tahaks midagi öelda  ja teha, aga see pole võimalik. Ütlen vaid, et olge tugevad ja vaprad.

note to self: well, surfing's fun

Esimest korda monteerisin videot ja tulemus pole just kõige parem, aga ajab asja ära. Käsi väriseb, loll jutt sai maha lõigatud ja parimad kohad sai välja toodud. See oli siis meie kolme päevane edasi reisimine Austraalia poole, kus me põikasime läbi Sri Lanka ja Singapuri.

Nõnda veetsime siis oma aja 18-20.Oktoobril.

Täna käisin muideks esimest korda surfamas samuti. Lauale täitsa püsti ei saanud, aga põlvedega ajasin ennast täitsa sirgu.

Kõike päikselist!

note to self: don't teach estonian to a italian

Otsustasin kirjutamise asemel panna üles ägedat Ausi mussi.

Mul läheb hästi. Katus peakohal, esimene proovipäev ühes kohvikus läbitud, usse pole siiamaani näinud(küll aga iguaani) ja nälga ma ei jää. Elame suures majas koos kolme itaallase, kahe prantslase ja ühe jaapanlasega, Olde hansa rahvas peaks siin kohal midagi mõistma.

Olge armsad.

note to self: visit new zealand

Olen ikka kõvasti napisõnaline kui mu mõlemad reisikaaslased. Asi on arvatavasti selles, et ma ei leia piisavalt ägedaid sõnu selle imelise reisi kirjeldamiseks. Ma olen omadega jõudnud praeguseks teisele poole maakera ja ma ei saa ikka veel sellest aru.

Sri Lankalt Singapuri lendamine polnud just kõige suurem piin, aga see aja vahe Londoniga andis kõvasti tunda. Me olime füüsiliselt ja vaimselt kurnatud. Siiamaani isegi. Teeme vahepeal uinakuid keset päeva, et saada üle oma väsimusest.

Siiamaani ööbime Hostelis. Otsime ikka veel endale kodu ja tööd. Oleme ära teinud pangakontod ja telefoni numbrid, mis on samm edasi. Kui me midagi Gold Coastilt ei leia, siis me liigume edasi. Mõttes on mõlkunud Brisbane.

Hetkel istume oma toas ja joome veini ühe kutiga, kes on pärit Uus- Meremaalt ning räägime temaga elust ja olust.

Olge ilusad edasi.

note to self: sri lanka haz guud chicken

Sirutan, venitan ja vaatan aknast välja, ohh... seda vihma küll. Kohe mitte ei saa minna India ookeanisse ujuma. Õhk on lämbe, kärbsed tiirutavad peaümber ringi ja kõht on nii täis vürtsikast toidust.

Londonis veetsime kokku terve nädala. Jõudsin näha palju asju ja endale väga tähtsaid inimesi. Mis tegi meele nõnda heaks. Kolmapäeva õhtul läksime Heathrowst lennuki peale ja suunaks oli meile Colombo, Sri Lanka. Lennukis saime 2 korda süüa, filme vaadata, mänge mängida ja tasuta alkoholi, mis oli väga suureks boonuseks. Oleme kolme peale maganud kokku 6-7 tundi ning miski pärast on meiesugustel vedanud. Colombosse jõudes olime valmistunud juba istuma 12 tundi lennujaamas. Kohale jõudes tuli välja, et meil on ka võimalus minna lennujaamast välja. Kuigi, sellel on üks konks. Konksuks oli see, et me peame saama hotelli voucheri ja minema autoga sinna. Ja seda kõike tasuta. 

Me oleme söödud, joodud, pestud ja kasitud. Tunneme ennast nagu kuningakassid ja me ei suuda ikka veel seda uskuda, et kus me oleme ja mis on veel ees tulemas. 

Hetkel lähme üritame nautida India ookeani, kuna vihmasadu lakkas. Siis sööme kõhud täis, võtame takso ja põrutame lennujaama, kus Sri Lanka aja järgi kell 1 öösel peaks lahkuma meie lennuk Singapuri suunas.


Olge rõõmsad.

note to self: take your bag and go

Tore. Vaatan õue ja vihm peksab vastu aknalauda. Väga ilus päev ärkamiseks selleks, et lennuki peale minna ja sõita ära Eestimaa pinna pealt. Mis te arvate? Ujuks ookeanis delfiinidega, kasutaks kilpkonni jalgade all, et edasi liikuda, kodustaks opossumi ära? AHSdfdkja, enne käin Londonis ära ja vaatan kuidas sealsetel kamraadidel läheb!

Tartu maanteel on mu tuba täiesti tühi. Olen kõik vammusad, pahna ja tarvilikud asjad maale viinud. Ülejäänud müünud kirbuturul maha või annetanud lastekodule. Tundub nagu poolteist aastat oleks siit toast kustutatud. 

Eile õhtu tarbisin veel mõõduka alkoholi koguse ära õigete inimestega, mille üle on mul väga hea meel. Miski ei ületa laua taga istumist, teine teisele otsa vaatamist, aruka vestluse pidamist ja viinapitside tõstmist(või veiniklaaside). 

Nii, ma ajan ennast nüüd jalgele, surun oma kohvri kinni, panen rüperaali käsipagasisse ja lähen joon köögis oma teed. 10-15 minuti pärast olen ma juba lennujaamas ja arvatavasti vandumas oma pagasi peale. Ma eeldan, et see on ülekaalus. Ning siis ma hakkan asju sättima, kohendama, ära viskama ja arvatavasti surun sõpradele kaasa. Vabandust. 

Stay golden.