Sunday, November 18, 2012

note to self: feel the freedom

Päevad sulavad järjest ühte, kui puudub töökoht ja kohustused. Eredad hommikud, lämbed päevad ja palavad õhtud. Ärkan üles paistab päike otse aknast sisse ja tunnen, et ei jaksagi midagi muud teha kui randa minna või istuda külmas toas. Süüa palju puuvilju, müslibatoone, jogurtit ja jäätist. Puhkus on juba kestnud üle kuu aja. Loodetavasti, see möödub varsti, kui esimese tööotsa kätte saan, mis ei tohiks olla enam mägede taga.  See nädal peaksin ühest kohast vastuse saama.
Surfers Paradise on täis värskeid keskkooli lõpetajaid aka ''schoolies''. Me ei suuda isegi poes käia ilma, et kuuleksime vilistamist, hõiskamist ja autode poolt signaali laskmist. Kokku pidi siit läbi käima kahe nädalaga 2,500 noort, kes pidutsevad end pildituks. See pidu kestab neil ehast koiduni ja päeval nad lärmavad kõik rannapromenaadi ümbruses.

Eelmise nädala jooksul saime siia kurvastavaid uudiseid Eestist, mis lõi meid kõiki. Ma leian end siiani vahel seisma jäämas, kas tänaval, kodus või toidupoes ja mõtlemas nende üle. Sellistel hetkedel on küll kurb meel, et tahaks midagi öelda  ja teha, aga see pole võimalik. Ütlen vaid, et olge tugevad ja vaprad.


No comments:

Post a Comment